God is dead

Ron Currie “God is dead”. Kui ma seda raamatut poes nägin, tundus võimatu, et keegi pole varem seda pealkirja kasutanud. Jumal tunneb end inimeste ees hirmus süüdi, tuleb maale inimese kehasse aimamata kui valus see on ja kui keeruline on elus püsida, nii et saab surma. Veel enne veedab aega Colin Powelliga, mis on minu meelest kirjaniku poolt julge samm, sest ta esitleb teda täieliku rassistina jne. Kõrbekoerad söövad surnud jumala liha, saavad üleloomulikeks ja varsti teab terve maailm, et jumal on surnud ja all hell breaks loose. Selles mõttes, et inimestel ei ole enam midagi võita ega kaotada ja sellest tuleb ülemaailmne paanika ja kõik hakkavad üksteist rahus tapma ja endale uusi jumalaid otsima. Positiivne on, et tegu on jutukoguga, kus tegelased on loodud situatsioone illustreerima ning seega ei ole pikka tegelasse sisenemist, liigset analüüsi jne. Ja teine positiivne asi oli, et Currie vihjab teatud aspektidele, mis on väga olulised - aga ta ei lähe neisse sisse, nii et lugeja peab end olukorda sisestama ja läbi mõtlema näiteks, et kui pärast jumala surma on maailmas sõda evo-psühhide (evolutsiooni psühholoogia uskujad) ja pomo-antrode (postmodernse antropoloogia usku) vahel, siis mida kumbki doktriin või maailmapilt võiks endas sisaldada - ja kummal poolel mina oleksin? (sest tuleb pool valida) ja kui sul on võimalus kõik halb unustada selle hinnaga, et unustad ka hea, mis teed? ignorance is bliss.

-E-


  1. sarah humphrey toronto

    Currently it seems like Movble Type is the best bloggin platform out there right now.

    (from what I’ve read) Is that what you’re using on your blog?

Leave a Comment