Käisin mais Londonis ja leidsin Bordersi raamatupoest Miranda July novellikogu “No One Belongs Here More Than You”. Olin ammu tahtnud seda lugeda, sest olin näinud July filmi “Me and You and Everyone We Know” ning mitu korda kuulanud tema KCRW Bookwormi intervjuud, kui järsku: seal see oli, kohe sissepääsu vastas laua peal virnas.
Mulle tundub, et minusugustele ja minuealistele on eksistentsialism emapiimaga kaasa antud, seega pole see kivi veeretamine ja surmaküsimus midagi uut. July liigub tühjusest, absurdist ja kurbusest sammu edasi, vähemalt mõttes, sirutab käe läbi udu uue lootuse poole, teise inimese poole. Ta alustab põhjast - liikumisvõimetusest, lagedusest - ning läheb sealt edasi tohutusooja graatsia, kaastunde ja avatusega. See on ka naljakas raamat. Ja sellest õhkub mingit praegusele ajale omast GenX-järgset uuslootusrikkust ja vabaksandmist.
Mulle meeldib, kuidas July oma valmistöödega ümber käib.
YouTube: Miranda July teeb iseendaga intervjuud
See on veidi pikk ja igav video, aga mõte on oluline. Valmisraamat kui ese. Asi. Video toimib ilmselt enam, kui oled raamatut ise lugenud ja vaimustunud sellest nii suurelt, kui mina.
YouTube: Miranda July paneb raamaturiiulit kokku
See on naljakam video, aga suhtumine on sama. Mulle mõjub kuidagi tugevalt, kui autor loovutab oma teose kõikidele kontekstidele. Kuidas Douglas Coupland tegi oma romaanidest herilaspesad, näiteks. Mudis ja nätsutas igat lehekülge eraldi, tegi seda päevadekaupa ja torkas lõpuks paberpesast oksakese läbi. Valmis. Mu sõbral oli ükskord kodus veeuputus ja muuhulgas ligunes läbi tema Joyce’i “Ulyssese” paperback. Raamat läks kuivades üleni paiste, hakkas hallitama, tundus, nagu küljele hakkaks kasvama seen. Muidugi see meeldis mulle.
Okei, veel Miranda July linke.
No One Belongs Here More Than You
Võiks ju mõelda, et miks pärast Camus’d üldse enam lapsi sünnitati. Aga näed, siin me oleme ja sa võiksid samahästi lugeda seda jutukogu ja leida avastamata ilu.
Ühtlasi, tere kõigile. Hea siin olla.
PS
Bookworm on parim kirjandussaade, mida tean. Kui kellelgi on veel soovitusi, andke tulla.
Viimased sissekanded
Teemad
- A - Allar Lepa (4)
- A - Anna-Kristiina Pae (2)
- B - Birk Rohelend (20)
- C - Carolina Pihelgas (3)
- D - Diana Leesalu (2)
- E - Eia Uus (8)
- E - Eliina Korts (2)
- Filmid (4)
- H - Hanna Kangro (5)
- J - Janika Ots (2)
- J - Jim Ashilevi (5)
- K - Kaarel B. Väljamäe (5)
- K - Kristo Viiding (4)
- L - Liivia Anion (1)
- Lingid (11)
- M - Marje Ingel (9)
- M - Martin Vabat (1)
- Muusika (5)
- N - Neoonmust (2)
- Purpurmust (18)
- R - Robert Randma (7)
- Raamatud (35)
- S - Siim Kera (7)
- Tekstid (10)
- U - Urmo Mets (4)
- Üld (23)
- Üritused (35)
Sep 18th, 2008 at 17:31
lugesin seda No One Belongs… lehte, ja vaimustusin. ausõna - miks kõige geniaalsemad mõtted on alati kõige lihtsamad oma teostuselt?
nüüd naeratan kuvari taga ja kolleegid vahivad mind nagu kuutõbist. aitähh jagamast :)
Sep 21st, 2008 at 16:27
ma lugesin seda ka. päriselt.
kommentaariumites öeldakse ju selliseid asju?
Sep 21st, 2008 at 17:28
aa ja seda ka, et Michael härra, kes miranda julyga bookwormis intekat teeb, tundub hästi raskesti kuulatav… ta nagu torgiks väikese nõelaga mirandat ja siis toodaks samas porgandihäält. muidu kihvt saade, aga see michael… no mai tea.
Sep 22nd, 2008 at 00:32
Michael Silverblatt on väga hea (kirjandus)saatejuht. Selle mehe lugemus on ohjatu ja ta läheneb autoritele alati isiklikult ja väga empaatiliselt. Mul nõudsid ka ta hääl ja maneer kunagi harjumist, aga ma olen way beyond that now. Et. Astu e d a s i, Robert.
Sep 22nd, 2008 at 16:09
aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa
kes loeb, on lugenud the gargoyle’i (andrew davidson)? kas mul on midagi viga?! kas ma p6len????
Nov 6th, 2008 at 16:05
Saatsid mulle mais Barcelonasse s6numi, kui mul Phinease teine oli pooleli ja kolmandat polnud alustanud (nyyd ammu k6ik l2bi). A sa kirjutasid: “Ja romaani l6pud varieeruvad v2ljaanneti nagu Baeri puhul ikka. Tal on alati mingi jama, mingi glitch v2ljaannetega.” Mis m6ttes sa m6tlesid??
A tegelt see kysimus peaks olema kas juudase teema all v6i l6ppude all… Hmm.
Nov 6th, 2008 at 16:36
“Hell’s Half Acre” paberkaantega väljaanded (ma ei tea, kas kõik) trükiti ilma viimase peatüki ja epiloogita ja ma mäletan kuskilt, nagu “Penny Dreadfulist” oleks väljaandeid, kus romaani lõpus…
***ÄRA EDASI LOE, KUI KAVATSED KUNAGI BAERI PHINEAS POE TRILOOGIAT LUGEDA***
…Goo ei sure.
Nov 7th, 2008 at 01:57
oiiiiiiiiiiiiiiiiiii
l2bi kukkus.
Nov 7th, 2008 at 13:46
ja joinides ellise ja murakami teemat:
“Haruki Murakami was said to be Tokyo’s Bret Easton Ellis–loved by the kids, hated by the grownups. And then he had a revelation.”
Nov 7th, 2008 at 13:49
selle artikli lyhikokkuv6ttest new yorkeris: “He has a close relationship with Yoko, his wife; she deals with the outside world, and Haruki writes. It seems the perfect system, at least for a writer who likes to live in his head. She protects him, and he is faithful to her–except when he’s working. To Murakami, writing a novel is like falling in love: “That is why I don’t have affairs.”"