Divisadero

Mulle meeldib see pealkiri. See on selline sõna, mille ma oleksin võinud oma kehale lasta tätoveerida, kui ma ei oleks seda raamatut lugenud. Mitte, et raamat ei olnud seda väärt, aga sõna oli kohe algusest t2ius. Ma olen viimasel ajal yldse liiga palju pealkirjadest m6elnud. Aga mida ma 8elda tahtsin on, et Michael Ondaatje viimane romaan oli v2ga yllatav, sest vahepeal toodi sisse k6rvalliin, mis eriti millessegi ei puutunud ja yritasin seda loetud saada ja yhel hetkel sai raamat k2es otsa. Ma justkui kaotasin 2/3 raamatust, sest arvasin, et see on k6rvallugu, sest k6ik viitas sellele, k6ik need raamatud, mida olin varem elus lugenud. Ja see oli minu meelest meisterlik. Ta annab lugejale loo sissejuhatuse, tegelaste luukered, paar stseeni ja siis muudab t2ielikult teemat. Ja viimasel lehekyljel mainib nende nimesid. See raamat on TEMAST?

Ma ei tea, kas keegi on seda lugenud, aga see oli huvitav. Keeleliselt konservatiivne, lihtne, lugu mitte v2ga paeluv, aga ylesehituses oli midagi v2ga kummituslikku. Ondaatje poolt natukene ootamatu. Ja see on v2ga hea, kui nii… eaka autori juures v6ib veel midagi yllatada. (Atwoodi puhul yllatas see, et kui ta 60-aastase naisena kirjutas lyhijutte pension2ri elust, kus MITTE MIDAGI ei juhtu, ainult kirjeldused sellest, milline tuba v2lja n2eb, mida tegelane teeb (ei mingeid stilistilisi m2luteemasid v6i l6hkumisi), et siis Playboy need p2riselt avaldas. See oli natuke naljakas kyll.)


  1. eia

    Raamatu korduvmotiiv:
    “We have art,” Nietzsche said, “so that we shall not be destroyed by the truth.”

  2. eia

    Yks jutustaja ytleb, et ta tuleb Divisadero t2navalt, mille nimi tuleb kas hispaania keelsest s6nast, mis t2hendab “eraldama, jagama” v6i s6nast “divisar”, mis t2hendab midagi kaugusest vaatama. Ta r22gib sellest t2navast ja m6lemad v6ivad olla 6iged, aga tegelikult see t2nav on vale ja millessegi ei puutu. Aga see 6igustab teose meetodit: ta eraldab ja jagab tegelased ja lood, vaatab neile kaugusest. Aga see on t6esti ilus pealkiri.

  3. Neoonmust

    Pole Divisadero’t sattunud lugema. Kuid nägin hiljuti filmi Barcelona (un mapa) (2007, Ventura Pons), kus mulle ka väga meeldis, kuidas kõrvaltegelased figureerisid. Piisavalt tugevate karakteritena ja viimistletutena, nagu päriselt suvalised kõrvaltegelased, et kui neid juba mainida, siis nad põhjendavad endaga ära ka, et miks nad üldse jutustaja arvates mainimisväärsed on.

  4. eia

    Kuna riiulis oli ka Ondaatje “Anil’s Ghost” (e.k. ilmunud “Anili vaim”, 2007), v6tsin ka selle lugeda, huvist, mis on selle suhe ta teiste romaanidega. Raamat hakkab l2bi saama, aga seal oli kahes kohas midagi, mida ma varem pole sellises kontekstis kuulnud, “the state of grace”. Netist ei leidnud ka selle kohta midagi, mis teemasse puutuks, nii et eeldan, et see on ta enda termin. Kui kellelgi on see raamat eesti keeles v6i aega raamatukokku minna, siis mind T6SISELT huvitab, kuidas see t6lgitud on. S6nale “grace” ei ole eriti head vastet. Igatahes, inimese” state of grace” on see olukord, see tegevus, see ruum v6i tuju v6i liigutus, kus ta on k6ige rohkem… ma ei teagi. Tema ise? Omas elemendis? Kus teda n2eb maskita, teesklusteta, kus ta lihtsalt on tema ise, nii et ta ei paista sel hetkel endalegi valetavat. Anili “state of grace” (graatsiaseisund, heh) on siis, kui ta tantsib k6rvaklapid peas, ekstaatiline, nii et ei m2rka valu v6i pisaraid, kus ta lihtsalt tantsib nii kaua kuni v2simusest kokku kukub, eeldades, et keegi ei n2e. Gamini karakteri “state of grace” on haigla traumapunktis kodus6ja ajal, kus koguaeg inimesi sisse k2rutatakse, peaaegu laipu, ja ta nendega tegeleb, m6ned elud p22stab - aga selles “state of grace’is” ta ei saa t2helepanu p88rata oma maskidele ja kujutistele, mida endast v2lja annab, ja ta ei m6tle sel hetkel, mida ta elult tahab v6i kas ta kohtles kedagi valesti jne.
    See on suures osas lihtsalt minu t6lgendus, nii sain mina nendes kahes kohas sellest aru, aga see avas h2sti m6nusa vaimuakna: mingi osa teadvust ei v6tnud enam loetavate s6nade t2hendusi sisse, sest yritas yles leida l2hedaste “state of grace’i”.
    ma ei tea, kas enda oma on raskem v6i lihtsam leida.

  5. eia

    m6tlesin lihtsalt sellest, kuidas mu elut88 v6iks vabalt olla kirjutada raamat l2hedaste stateofgrace’idest, nii et ma suudaksin s6nades midagi edasi anda. et muud raamatus polekski kui erinevad lood, erinevate inimeste state of grace’ide kirjeldused, ent kuna need oleksid hetked, kui mina neid selles n2en, siis nad ise v6ib-olla samasid hetki ei valiks ning nii v6i teisti tuleks hetkekirjeldusse taustainfot, mis p6hjendaks, mis selles hetkes nii erilist on.
    lugesin just katoliikluse entsyklopeediast: “The fact that mortal sin takes the soul out of the state of grace is due to the very nature of mortal sin. Mortal sin is an absolute turning away from God, the supernatural end of the soul, and is an absolute turning to creatures; therefore, habitual mortal sin cannot exist with habitual grace any more than fire and water can co-exist in the same subject.”
    Selles religiooniharus on sellest s6nadekombinatsioonist palju krijutatud, aga v2ga teises v6tmes. Aga ilus m6te, et surmapatt v6tab “state of grace’ist” hinge v2lja. Kes ei ole “surmapattu” sooritanud? K6ik hingetud. Katoliiklus nullis just suure idee, mis kasvab.

Leave a Comment