Lepitus

ehk “Atonement” by Ian McEwan.

V6tsin selle raamatu lugeda, sest filmile anti k6ikv6imalikud auhinnad ning paljud ytlesid, et see on v2ga hea v6i nende lemmik ning avastasime Jimiga oma loomingulise hingesuguluse sygavused sellest r22kides (sest see oli kohutavalt halb film.)

Pealegi, on alati juhtunud, et raamat on tugev ja sellest tehtud film n6rk, nii et tundsin, et olen Ian’ile selle v6lgu, autorina.

Mis Jim ytles, et selles filmis eriliselt oksendab, on asjaolu, et k6ik on nii l6peutult kirjeldamatult ilus ja t2iuslik ja jumalikult harmoonias ja kaunis ja imetabane jnejne.

Raamatus on Cecilia (Robbie kirjelduses) “horsey in appearance /—/ with a wild flare to the nostrils”. (Ceciliat m2ngis Keira Knightley.) C kirjeldab R’i kui suurt pikka meest, “the sheer bulk of him” - ta on ju aednik, vaesest perest, aga filmis ysna v2ike. Briony’l on sysimustad juuksed, mis kyll asjasse ei puutu. Aga selles ilum66tmes - Ian on minuteada elus, ju? Raamatus korrutab ta KO-GU-AEG kui kole see maja on, kui kole k6ik ymbritsev on, kui kole see koht, kus sisebassein on jne. Ta v6tab lehekylgi, terveid lehekylgi, et kirjeldada, kui kole k6ik on. Ma pole p2ris kindel, mida ta v6is filmi vaadates tunda. K6ik on nii vastupidi. Ning raamatus on v2ike Briony 2ge. Ta on kirjanik, kes m6tiskleb kirjanduse yle - kuidas seda teha, miks, mis puudu on, jne. See on t6sised igavesti korduvad probleemid kirjutamisega, mis on esitatud 13-aastase keeles. Meeletult palju on filmiks t6lkimisel kaduma l2inud (olen alles lk 79). N2iteks on nende ema 22rmuslik migreenik. Ja kuigi ta ei ole peategelane, ei j22 tema migreenikirjeldused Clevengerile alla.


  1. Kaarel

    kusjuures mulle meeldis see film. 7/10. mcewan olevat ka rahule jäänud. (pakkus huvi, mis ta mõtleb. guugeldasin. tema jutt võib ka muidugi kommertsiline diplomaatia olla) peale raamatu lugemist, mida teha kavatsen, võin ma filmi muidugi ümber mõelda. kunagi ammu garpi maailma vaadates tundus see kohutavalt tore film. raamatut lugesin alles nüüd, mis pani mind film ümber hindama. vaatasin üle ja puha. täiesti kohutav. mis viib mind mõttele, et ma ei taha tegelt võrrelda. jätan distantsi vahele, unustan, ning võtan iga teost võimalikult autonoomsena. selline mõte. et nii võiks võtta.

  2. Neoon

    Ma Atonement’i lugenud ei ole. Ehkki film oli üsna halb jah. Aga mu arust koguni nii tohutult ja ärritavalt halb, et see hakkas teatava emotsioonina tööle.
    Eia, su julge migreenikirjelduste võrdlus Clevengeriga tekitab mus raamatu vastu huvi.

  3. Jim

    Muidugi see rahulolematus räägib pigem minust (ja sinust, Eia?), kui filmist, aga nii on vist alati, et kriitik räägib alati endast, olgugi, et laenatud materjali keeles. Ses mõttes, et oleks olnud vapustav elada sellises ilusas vanas suursuguses majas, kus taldrikud ja lauahõbe kaaluvad kilosid ja mööbel on näinud sajandeid, kõrgetel seintel on maalid ja mina käin hommikuvalguses toast tuppa, hingates sajanditevanust tolmu ja mul on ilusad puhtad riided seljas ja mu tundeelu on nagu liblikas suvetuule käes ja õhtuti kohtub pere suure küünaldest valgustatud laua taga, kus toidu ja veini kõrvale tehakse intelligentseid ja teravmeelseid nalju poliitilistel ja ajaloolistel teemadel ja kellelgi oli lõbus päev ratsahobuse seljas ja keegi sai kriketimängus ilusa tulemuse ja keegi teeb pattu ja seksib raamatukogus jne. Oleks ilus võidelda ilusas sõjas nii, et isegi mudase ja mullasena majarusude vahel magades ja surres oleksin väga ilus. Minu jaoks oli “Atonementis” nähtav ebatõeline, mis on muidugi väga vale asi, mida teose kohta öelda, sest ma pole ju iial otsinud teostest elu üks-ühest jäljendust vms (mis pole muidugi saavutatavgi), aga ilmselt on mu lemmikteosed andnud mulle mingi uue filtri või akna läbi mille elu tajuda ja kogeda ja mul tekib kohe probleem, kui sõda, pettust, leina ja igatsust filtreeritakse mulle mingi kuradi viisaka natüürmordina.

  4. Jim

    Selle filmi sensibiilsus oli rohkem detached, kui Bret Easton Ellise tegelastel. Jään nüüd vait.

  5. eia

    Jajaa Jim, aga mu point oligi selles, et filmis on nii nagu su yle-eelmises kommentaaris, aga raamatus ei ole. Raamatus on tegelased koledad rahah2das depressioonis peavalus otsustusv6imetud alkohoolikud, kes saavad iga paari lehekylje tagant raevuhoogusid ja karjuvad yksteise peale ning elavad hirmus koledas majas, kus neil on niiiii igav, et lugedes hakkab paha. Ja sellep2rast mind yllatab see, et autor on elus ja film on niiii teine. Sest filmi n2hes ma poleks arvanud, et raamat loetav on.
    K6ik on kolmandas isikus, aga iga peatykk on erineva inimese vaatepunktist, suht kronoloogilises j2rjekorras, kuigi vahel r22givad 2 tegelast samast hetkest. Yleehitus on selles m6ttes hea, et Ian saab inimesi n2rvi ajada ja pinget yleval hoida. A la Briony l2heb raamatukokku, n2eb mida ta n2eb, peatykk l6peb. J2rgmine peatykk on Robbie’st, kelle m6tteid ja tegevusi kirjeldatakse terve p2eva jooksul, nii et jutustab jutustab j2rjest, olles ajas mitu tundi tagasi hypanud, ning siis j22b raamatukogustseen n2iteks peatyki keskele ja j2rgmine peatykk on Cecilia, kes alustab raamatukogust v2lja jalutamisega, ent siiski r22gib meile 2ra kogu sellele j2rgneva 6htus88gi, mida Robbie juba oma vaatepunktist tegi. Et see kerib pinget, ja samas 2rritab.
    Ning see Tallisite ema tegelane on h2sti suur ja keskne. Ja omap2rase m6tteloogikaga. Filmis oli ta nii null, et ma isegi ei m2leta, kes v6i kuidas teda m2ngis. Aga ma veel ei tea, kes seda jutustab ja kas ema j22b keskseks, aga praegu tundub, et jah.

  6. Jim

    Ma sain su poindist aru. Ja noh. MEIL on õigus.

  7. eia

    alati.

  8. DeeTGadwah

    Awesome blog! Are you experiencing any tips for aspiring writers?
    I’m hoping to start out my own, personal blog soon but I’m a bit lost on everything.
    Could you recommend beginning from a totally free
    platform like Wordpress or get a paid option? There are many choices out there that
    I’m completely overwhelmed .. Any recommendations? Bless you!

Leave a Comment