pierrot le fou

öö joobunuse kõrghetk

lahkuda uhkes üksilduses

ebasümmeetrilises hoiakus

***

see on nagu see tunne, kui olid parkinud auto põllule, millel tantsis udu esimese lume peal, päev jõudnud oli pärastlõunasse, aga päike loojus ja seda vaadet ei asenda üksiki pilt, magada selles vaikuses, oodata tähtede külaskäiku, mis liikuvate lumepilvede kohal ise liikuma lähevad, kõik kirjad on saadetud armastatule ( on öeldud viimased sõnad ) , ta naeratab sulle oma vastuses, ööl tuleb vastu vennas tänavalõvi, tema omalt ja mina omalt ringkäigult, nüüd sulgeda silm, sest kõik on nähtud, enamgi öeldud, enamgi veel - viimasena jääb kostuma muusika autoraadiost, see Jessika Moosi raadiošõu.

***

Unistused selleks ju mõeldud ongi,

selleks,

et

Unistused täide läheks,

vahel reaalsuse kahe, pingpongi

mängida nii et, ei jääks väheks

***

ja mis asi on

Hilisem ASI?

Ta on sigaretimasin

kopsus, see tehas,

kui veider värin on kehas


  1. kristo

    Mul jätkus alatust see kajakas täna maha lasta. Panen ta teie jalge ette.

  2. Jim

    Unistused selleks ju mõeldud ongi,

    selleks,

    et

    Unistused raisku läheks

  3. eia

    ma lugesin hiljuti üht raamatut, mis kirjeldas seda, kuidas tunded on tekkinud evolutsiooni käigus. ja kuidas praegu ei ole veel kõiki tundeid olemas.
    vahel sa leiutad uusi tundeid.

Leave a Comment