Just for the fuck of it.
Mikromälestused Chuck Palahniuki raamatutest.
“Fight Club” - tundus vägivaldsem, kui film ja oli esimene romaan, mis mind vaimustas (pärast “Kummi-Tarzanit” ja “Bullerby lapsi”).
“Invisible Monsters” - perfektne melodraama, mu lemmik seebiooper. Kattus lugemise ajal täielikult mu emotsionaalse ja vaimse seisundiga. Tõi palju rõõmu läbi meeletu kibeduse. “Birds ate my face.”
“Survivor” - kaane [...]

Taas on aasta mööda saamas. 19 päeva on veel aega lugeda, et siis esitada möödunud aasta põleva maja nimekiri. Ehk siis: “Kui eelmine aasta põleks majana maha, siis mis raamatud sa teel välja endaga kaasa krabaksid?” (Eelmise aasta nimekirjad leiad siit.)

Mul on vaja rääkida ühest raamatust, mille lugemise paari päeva eest lõpetasin. See on Dennis Cooperi “Frisk”.

Bussis või proovis lugedes kartsin vahepeal, et kõrvalistuja võib piiluda, mida loen ja … ma ei teagi, mis. “Frisk” on nn. George Milesi pentaloogia teine osa. Mu sõber Kristjan hoiab esimest osa enda sõnul Lasnamäe korteri rõdul ega soostu [...]

Couplandil ilmus mõnda aega tagasi kauaoodatud uus romaan. Seekordse nimi on “Generation A”. Kui üheksakümnendate algul üllitas ta kultuslikku staatusesse tõusnud romaani “Generation X” (loe ülevaadet: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/19D4A85C014B61A5C22571290038F391) ning mõni aeg hiljem romaani
“Shampoo planet”, mida on tituleeritud ka Generation Y-ks, siis nüüd üle kümne aasta hiljem jõudis ta uue “meie generatsiooniga” mängiva romaanini. Isiklikult arvan, et [...]

(Foto: Akasha Rabut)
Olen viimasel paaril nädalal kiivalt hoidnud silma peal noorel (1983. a. sündinud) kirjanikul nimega Tao Lin (Brooklyn, NY). Loen intervjuusid ja veebis leiduvad lühilugusid ning luuletusi.

Mäletan teda aastate tagant Amazoni “kui-sulle-meeldib-see-raamat,-proovi-ka-seda” lahtrist. Mäletan ta ilusat meeldejäävat raamatukaant ja pealkirja:

o
1. Tööd
“Eeeee Eee Eeee” on Tao Lini esimene romaan ja see avaldati aastal 2007. Mulle [...]

 
Olete kõik oodatud 9. oktoober kell 9 mu raamatuesitlusele. Lisaks minu oivalisele persoonile esineb seal terve armaada seksikaid, andekaid ja ilusaid mehi, nii et on totaalne jama, kui te sellest kõigest ilma jääte :P:P Lisainfot veel siit
 

tere purpurmust, hea meel teatada, et mu debüütluulekogu on ilmunud. pealkirjaks siis “me vaatame kuud, kuni jääme pimedaks” ja väljaandjaks eesti keele sihtasutus. kes poodi ei lähe, võib rahva raamatust või apollost tellida
mu blogis on praegu kolm luuletust, mis kogus olemas, nii et võite lugeda, kes seda veel teinud pole.

Vaata Postimeest 06.06.09 siit
Eia Uus kirjutab: kus suitsu seal tuld. Tants Robert Randma debüütromaani «Sigaret» tossukatla ümber on igati õigustatud.

Romaan
Robert Randma
«Sigaret»
Eesti Päevalehe Kirjastus, 2009
191 lk
Kui võtta ette Nobeli kirjandusauhinna laureaatide loetelu, siis mitme kirjaniku teoseid oskad nimetada? Sartre, Hamsun, Kipling, Lessing, jah, aga Fo, Seféris, Benavente? Minu jaoks seisneb «hea raamatu fenomen» selles, et ta [...]

Nii. Sai lubadus õhku visatud, tuleb seda ka täita. Aga ma hoiatan ette, et selle raamatu arvustamine on minu jaoks enneolematu keerukusega asi. Miks, seda selgitan hiljem.
Selle raamatu puhul tuleb alustada sellest toredast fenomenist, mille nimeks on morfogeneetiline väli. Olete kuulnud? See on see “ideede põld”, mida kõik inimesed üksteisest sõltumatult oma hinges kannavad. Need [...]

Eks kujutage ette, kui suudate: Von Krahl. Tossupilved. Kaunid poolalasti näitsikud (okei, okei, trikood olid seljas :P) serveerimas suupisteid. Toonik. Elevus. Kõiksuguses vanuses ja stiilivõtmes säravad silmapaarid ootamas seda, kus, kes ja mida tegema hakkab. Ja keegi neist ei pea pettuma.
Viis näitlejat, nende hulgas noored staarid Marilyn Jurman ja Elina Pähklimägi kannavad ette “Sigareti” saamisloo. [...]