Nagu juba mainitud, sai hiljuti seotatud terve hulk toredaid raamatuid. Nende hulgas oli ka Albert Sánchez Piñoli “Külm nahk”. Ja oli see vast raamat!
Ma olen juba korduvalt imestanud tänapäevaste hittkirjanike stiili üle - see on sageli külmalt ükskõikne, minimalistlik ja konstateeriv, peaaegu emotsioonidevaba.  Imestasin selle üle nii Houellebecqi “Elementaarosakeste” kui ka Lindqvisti “Ärkavate surnute” (”Handling [...]

“Il figlio di Bakunin”, Sergio Atzeni (autor uppus mõni aasta pärast raamatu ilmumist).
Õhukene romaan, meenutas Juan Rulfo “Pedro Paramot”, ainult et Mehhiko asemel on Sardiinia ning surnute küsitlemise asemel intervjueerib elavaid. Väga ilus romaan, lühike, paar tundi maksimum. Autor käib justkui saare peal ringi ja küsib inimestelt, kas te teadsite Tullio Saba’t? Mõni selle peale [...]

Praegusel ajal on ikka oma head küljed ka. Vastupidiselt Ecole ei julgeks väita, et kirjutamine/kirjastamine üldisest olukorrast puutumata on jäänud, küll aga on ilmunud uus, väga tervitatav nähe: ulatuslikud allahindlused raamatupoodides.
Ühelt selliselt ma hiljuti endale terve virna raamatuid koju tassisingi, nende hulgas John Steinbecki kultusromaani “Hiirtest ja inimestest” (ca 50 kr, Rahva Raamat). Justnimelt see  õhuke, [...]

Mul on uus armastus. Tema nimi on John Ajvide Lindqvist ja ta üks suurimatest kirjanikest, kelle teostega mul on olnud au tutvuda.
Lugematul hulgal teoseid on läbi aegade reformuleerinud tegelikkust. Kirjutanud elu kaunimaks, inimesed kenamaks või ebameeldivamaks, olukorrad vabaks reaalsuse vastuvõetamatutest nööridest. Siin-seal on üritatud taasluua tegelikkust, kaldudes taaskord kaaluga teisele poole olemasoleva õhukest piiri; vajudes [...]

Käisin Rakveres tasuta raamatute laadal ja sain sealt terve kaenlatäie häid teosed. Nende hulgas ka “Tappa laulurästast…”, mida ma polnud siiani lugenud (ise ka imestan).
ausalt…. tekkis tahtmine kirjutamine koheselt lõpetada. milleks üldse midagi teha, kui ideaalne romaan kirjutati juba peaaegu 50 aastat tagasi ära? nagu näha, oli ka selle teose autoril pärastpoole kirjutamisega raskusi - mitte [...]

Sissejuhatuseks olgu öeldud, et praegusel mitte kiirel, vaid hullumeelselt kihutaval elujärgul olen ma praktiliselt loobunud lugemast. Esiteks ei suuda ükski teema minus piisavalt emotsioone tekitada, teiseks ei jätku mul tähelepanust (ega vabast ajast) rohkemaks kui Agatha Christie kriminulliks.
Seetõttu oli käesolev teos eriti hea leid. Lühike ja konkreetne, meisterlikult komponeeritud ja ennäe imet! mõjutav. Pehmelt, justkui [...]

kuidagi piinlik tundub sellist asja äkitselt kirjutada, aga imelik enda teada ka jätta. mu teine noorsooromaan tuli värskelt trükist ja seega ilmub peatselt lettidele. kui teil peaks leiduma üleliigset aega, lugege. kusjuures isegi soovitan. mida ma üldse ei saa öelda kõigi asjade kohta, mida ma teen : )
vihkan sisukokkuvõtteid… ma ütleks, et see on üks õhuline raamat. kuidagi, [...]

Mulle meeldivad listid ehkki hoidun neid enamasti tegemast, aga viimasel ajal (st detsembri lõpust saadik) olen käinud siin salajase lootusega leida eest kellegi aastat kokku võttev best-of, weird-of, worst-of-tüüpi liste ning mida näha - ei midagi.
Niisiis.

Põleva maja list. Kui eelmine aasta põleks majana maha, siis mis raamatud sa teel välja endaga kaasa krabaksid? Minu list:
Eesti [...]

DC: “On a personal level, the novel cycle is a kind of ongoing argument with myself: why should or shouldn’t I do the things I fantasized about doing? I wanted to figure that out for myself, and not rely on the standard moral, religious, and legal rights and wrongs, because I don’t believe in the [...]

Loen praegu Carl Hiaaseni „Nature Girli“ ja raamatu kaanele on suurelt kirjutatud THE INTERNATIONAL BESTSELLER.
Selle valguses hakkasin vaatama meie raamatupoodide nö bestsellerite listi. Mis meil ka enim müüb? Võtsin aluseks meie riigi kaks suurimat raamatupoodide ketti ja kaks järjestikust aastat – Apollo (07) ja Rahva raamat (08).
Rahva raamatu bestsellerid 2008
1.       Jaan Kross – Kallid kaasteellised [...]